16. Seesama Vaim tunnistab ühes meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.
17. Kui me aga oleme lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui ka Kristuse kaaspärijad, et kui me ühes Temaga kannatame, siis meid ühes Temaga ka austatakse.
18. Sest ma arvan, et selle aja kannatused ei ole midagi tulevase au vastu, mis meile peab ilmsiks saama.
19. Sest kogu loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist.
20. On ju kogu loodu heidetud kaduvuse alla - mitte vabatahtlikult, vaid allaheitja tahtest - ometi lootuse peale,
21. sest ka kogu loodu ise päästetakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste au vabadusse.
22. Sest me teame, et kõik loodu ühtlasi ägab ja on aina sünnitusvaevas tänini;
23. aga mitte üksnes seda, vaid isegi need, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame enestes ning ootame lapseseisust, oma ihu lunastust.
24. Sest me oleme päästetud lootuses. Ent lootus, mida nähakse, ei ole mingi lootus; sest mida keegi näeb, kuidas ta seda veel loodab?
25. Aga kui me loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikkusega.
26. Aga samuti tuleb ka Vaim appi meie nõtrusele; sest me ei tea seda, mida paluda, nõnda nagu peaks, ent Vaim Ise palvetab meie eest sõnades väljendamatute ohkamistega.
27. Aga südamete uurija teab, mis Vaimul on mõttes, et Ta kooskõlas Jumalaga kostab pühade eest.
28. Aga me teame, et neile, kes Jumalat armastavad, kõik ühtlasi heaks tuleb, neile, kes Tema kavatsuse järgi on kutsutud.
29. Sest keda Ta on ette ära tundnud, need on Ta ka ette ära määranud olema Tema Poja näo sarnased, et Tema oleks esmasündinu paljude vendade seas.
30. Aga keda Ta on ette ära määranud, need on Ta ka kutsunud, ja keda Ta on kutsunud, need on Ta ka õigeks teinud, ent keda Ta on õigeks teinud, neid on Ta ka austanud.
31. Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?