13. Kas siis nüüd see, mis on hea, on saanud mulle surmaks? Mitte sugugi! Vaid patt, et ta ilmneks patuna, on selle hea kaudu mulle toonud surma, et patt ise saaks üliväga patuseks käsusõna läbi.
14. Sest me teame, et käsk on vaimne, aga mina olen lihalik ja müüdud patu alla.
15. Ma ei tunne ju ära, mida ma teen; sest ma ei tee seda, mida ma tahan, vaid mida ma vihkan, seda ma teen.
16. Kui ma aga teen, mida ma ei taha, siis ma möönan, et käsk on hea.
17. Nii ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.
18. Sest ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head. Tahet mul on, aga head teha ma ei suuda;
19. sest head, mida ma tahan, ma ei tee, vaid kurja, mida ma ei taha, ma teen!
20. Kui ma nüüd teen seda, mida ma ei taha, siis ei tee seda enam mitte mina, vaid patt, mis minus elab.
21. Nii ma leian eneses käsu, et kuigi ma tahan teha head, on mulle omane teha kurja.
22. Sest seespidise inimese poolest on mul Jumala käsust hea meel,
23. aga oma liikmetes ma tunnen teist käsku, mis paneb vastu mu mõistuse käsule ja võtab mind vangi patu käsu alla, mis on mu liikmetes.
24. Oh mind viletsat inimest! Kes päästab mind sellest surma ihust?
25. Tänu olgu Jumalale Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi! Nii ma siis teenin oma mõistusega Jumala käsku, aga lihaga patu käsku.