5. Aga kui meie ülekohus teeb avalikuks Jumala õigluse, mis peame siis ütlema? Kas Jumal ei ole ülekohtune, kui Ta nuhtleb vihas? Ma räägin kui inimene.
6. Mitte sugugi! Kuidas võiks siis Jumal kohut mõista maailma üle?
7. Sest kui Jumala tõde minu vale läbi saab palju selgemaks Tema auks, miks siis veel minu kui patuse üle kohut mõistetakse?
8. Ja miks me ei teeks nõnda, nagu meist pilgates öeldakse ja nagu mõned meist räägivad, et meie ütlevat: „Tehkem kurja, et sellest tuleks head?” Niisugune nuhtlus on õige.
9. Kuidas siis on? Kas me oleme paremas seisukorras? Mitte sugugi! Oleme ju varemini tõestanud, et niihästi juudid kui kreeklased on kõik patu all,
10. nõnda nagu on kirjutatud: „Ei ole kedagi, kes oleks õige, ei ühtainustki;
11. ei ole arusaajat; ei ole, kes otsiks Jumalat;
12. nad kõik on läinud kõrvale, nad on puha saanud kõlvatuks, ei ole kedagi, kes teeb head, ei ühtainustki.
13. Nende kurk on lahtine haud; oma keelega nad petavad; madude mürk on nende huulte taga.
14. Nende suu on täis sajatamist ja kibedaid sõnu;
15. nende jalad on nobedad verd valama;
16. hävitus ja õnnetus on nende teedel,
17. ja rahu teed nad ei tunne;
18. ei ole Jumala kartust nende silmade ees!”