3. Ja ta läkitas oma sulased kutsutuid pulma kutsuma. Ja need ei tahtnud tulla.
4. Taas läkitas ta teisi sulaseid ja ütles: Ūtelge kutsutuile: Vaata, oma söömaaja ma olen valmistanud, mu härjad ja nuumveised on
5. Aga nad ei hoolinud sellest, vaid läksid ära, kes oma põllule, kes oma kaubale;
6. veel teised võtsid tema sulased kinni, kohtlesid neid ülbesti ja tapsid nad ära.
7. Aga kuningas vihastus ja läkitas oma sõjaväed välja, hukkas need tapjad ja süütas nende linna põlema.
8. Siis ta ütles oma sulastele: Pulmad on küll valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud seda väärt.
9. Minge nüüd teelahkmetele ja kutsuge pulma, keda te iganes leiate!
10. Ja need sulased läksid välja teedele ja kogusid kokku kõik, keda nad leidsid, kurjad ja head. Ja pulmakoda sai täis lauasistujaid.