17. Sest Heroodes ise oli läkitanud ja Johannese kinni v
18. Oli ju Johannes ütelnud Heroodesele: „Sul ei ole luba oma venna naist pidada!”
19. Aga Heroodias kandis ta peale viha ja tahtis teda tappa, ja ei saanud mitte.
20. Sest Heroodes kartis Johannest; ta teadis teda
21. Kui nüüd paras aeg oli tulnud, mil Heroodes oma sünnipäeval tegi söömaaja oma suurtele isandatele ja pealikuile ning Galilea ülemaile,
22. siis tuli sama Heroodiase tütar sisse ja tantsis. See oli meelt mööda Heroodesele ja neile, kes lauas istusid. siis ütles kuningas neitsile: „Palu mult, mida sa iganes tahad, ja ma annan sulle!”
23. Ja ta vandus temale: „Ma annan sulle, mis sa iganes minult palud, olgu kas v
24. Aga neitsi läks välja ja küsis oma emalt: „Mis ma pean paluma?” Ent ema ütles: „Ristija Johannese pea!”
25. Ja neitsi läks kohe rutuga kuninga juure, palus ning ütles: „Ma tahan, et sa mulle sedamaid annad vaagnal Ristija Johannese pea!”
26. Siis sai kuningas väga kurvaks, kuid vande ja lauasistujate pärast ta ei tahtnud temale seda keelata.
27. Ja kuningas läkitas kohe valvuri ja käskis tuua tema pea.
28. See läks ja raius vangitornis ta pea otsast ära ja t
29. Kui tema jüngrid seda kuulsid, tulid nad ja v