20. Ja ta läks ära ja hakkas Dekapolis kuulutama, mis suuri asju Jeesus temale oli teinud. Ja k
21. Ja kui Jeesus paadiga jälle siiapoole kaldale oli j
22. Siis tuleb üks kogudusekoja ülemaid, Jairus nimi, ja langeb Teda nähes Tema jalge ette maha
23. ja palub Teda väga ning ütleb: „Mu tütreke on hinge vaakumas; ma palun, et Sa tuleksid ja paneksid Oma käed tema peale, et ta saaks terveks ning jääks ellu!”
24. Ja Ta läks temaga. Ja palju rahvast käis Tema järel ja r
25. Ja seal oli naine, kes oli kaksteistkümmend aastat olnud verit
26. ja oli saanud palju kannatada mitme arsti all ning oli kulutanud kogu oma vara, ilma et ta oleks mingit abi saanud, kuna haigus oli läinud veel pahemaks.
27. See oli kuulnud Jeesusest ja tuli rahva seas Tema selja taha ja puudutas Ta kuube.
28. Sest ta m
29. Ja kohe kuivas tema vereläte, ja ta tundis oma ihu vaevast terveks saanud olevat.
30. Ka Jeesus tundis kohe Iseeneses, et vägi Temast oli väljunud, pöördus ümber rahva seas ja küsis: „Kes puudutas Mu riideid?”
31. Tema jüngrid ütlesid Temale: „Sa näed, et rahvas r
32. Ent Ta vaatas ümber, et näha, kes seda oli teinud.
33. Siis l
34. Aga Ta ütles naisele: „Tütar, sinu usk on sind aidanud; mine rahuga ja ole terve oma vaevast!”
35. Kui Ta alles rääkis, tulid m
36. Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles kogudusekoja ülemale: „Ara karda, usu vaid!”
37. Ja ta ei lasknud kedagi tulla ühes Enesega kui vaid Peetruse, Jakoobuse ja Johannese, Jakoobuse venna.
38. Ja nad tulevad kogudusekoja ülema majasse, ja Ta näeb käratsemist ja nutjaid ja ulujaid;
39. ja sisse minnes ütleb Ta neile: „Mis te käratsete ja nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!”