36. Aga keegi variseridest palus Teda enesega leiba v
37. Ja vaata, selles linnas oli naine, kes oli patune. Kui see teada sai, et Ta istub lauas variseri kojas, t
38. ja astus nuttes Tema taha ta jalgade juure ja hakkas Tema jalgu kastma silmaveega ja kuivatas neid oma juustega, ja suudles Tema jalgu ning v
39. Aga kui variser, kes Teda oli kutsunud, seda nägi, m
41. „Ūhel rahalaenajal oli kaks v
42. Aga kui neil ei olnud maksta, kinkis ta m
43. Siimon vastas ning ütles: „Ma arvan see, kellele ta rohkem kinkis.” Tema ütles temale: „Sa otsustasid
44. Ja pöördudes naise poole, ütles Ta Siimonale: „Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majasse, sa ei annud vett Mu jalgade tarvis, tema aga on pisaratega Mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.
45. Sa ei annud Mulle suud; tema aga ei ole sellest ajast, kui ta sisse tuli, lakanud Minu jalgadele suud andmast.
46. Sa ei v
47. Sellepärast, ütlen Ma sulle, on tema rohked patud andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele pisut andeks antakse, see armastab pisut!”
48. Ja Ta ütles naisele: „Sinu patud on sulle andeks antud!”
49. Siis need, kes Temaga lauas istusid, hakkasid iseeneses m