1. Aga nädala esimesel päeval tuli Maarja Magdaleena vara, kui alles pime oli, hauale ja näeb, et kivi on haua eest ära võetud.
2. Siis ta jookseb ja tuleb Siimon Peetruse ja teise jüngri juure, keda Jeesus armastas, ja ütleb neile: „Nad on Issanda hauast ära võtnud ja me ei tea, kuhu nad Ta on pannud!”
3. Siis läksid välja Peetrus ja teine jünger ja tulid hauale.
4. Aga nad jooksid mõlemad üheskoos, ja teine jünger jooksis ees usinamini kui Peetrus ja jõudis enne hauale.
5. Ja kummargile sisse vaadates näeb ta surnulinad seal olevat, aga ta ei läinud sisse.
6. Siis tuli Siimon Peetrus, kes teda järgis, ja läks haua sisse. Ja ta näeb surnulinad maas olevat,
7. ja higirätiku, mis oli Tema pea peal olnud et see ei ole surnulinadega maas, vaid on isepäinis kokkumähitud teises kohas.
8. Siis läks sisse ka teine jünger, kes esimesena oli tulnud hauale, ja nägi ja uskus.
9. Sest nad ei saanud veel aru Kirjast, et Tema pidi surnuist üles tõusma.
10. Siis need jüngrid läksid ja tagasi omaste juure.
11. Maarja aga seisis haua juures väljas ja nuttis. Kui ta nõnda nuttis, vaatas ta kummargile hauda
12. ja näeb kaks Inglit valgeis riideis istuvat, ühe peatsis ja teise jalutsis, seal kus Jeesuse ihu maganud.
13. Ja need ütlevad temale: „Naine, miks sa nutad?” Ta ütleb neile „Nemad on mu Issanda ära viinud ja ei tea, kuhu nad Ta on pannud!”
14. Kui ta seda oli ütelnud, pöördus ta ümber ja näeb Jeesust seisvat, ja ta ei teadnud, et see on Jeesus.
15. Jeesus ütleb temale: „Naine, miks sa nutad? Keda sa otsid?” Naine mõtleb Tema aedniku olevat ja ütleb Talle: „Isand, kui sina Ta oled ära kannud, siis ütle mulle, kuhu sa Ta oled pannud, ja mina toon Ta ära!”