31. Nüüd käib kohus üle selle maailma; nüüd tõugatakse välja selle maailma vürst.
32. Ja Mina tahan, kui Mind maast üles tõstetakse, kõik tõmmata Enese juure!”
33. Aga seda Ta ütles tähendades, mis surma Ta pidi surema.
34. Siis vastas rahvas Temale: „Me oleme kuulnud käsuõpetusest, et Kristus jääb igavesti. Kuidas siis Sina ütled, et Inimese Poeg ülendatakse? Kes on See Inimese Poeg?”
35. Jeesus ütles nüüd neile: „Valgus on veel üürikeseks ajaks teie keskel; käige niikaua kui teil valgust on, et pimedus teid ei tabaks; sest kes käib pimeduses, ei tea, kuhu ja läheb.
36. Uskuge valgusesse, niikaua kui teil valgus on, et te saaksite valguse lapsiks!” Seda rääkis Jeesus ja läks ning, peitis Enese ära nende eest.
37. Ja ehk Ta küll palju tunnustähti oli teinud nende nähes, ei uskunud nad siiski Temasse,
38. et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta ütles: „Issand, kes usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars?”
39. Sellepärast nad ei võinud uskuda, et Jesaja oli veel ütelnud:
40. „Tema on teinud nende silmad pimedaks ja nende südamed kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et Mina neid parandaksin!”
41. Seda ütles Jesaja, kui ta nägi Jeesuse auhiilgust ja rääkis Temast.
42. Siiski uskus ka palju ülemaid Temasse; kuid variseride pärast nad ei tunnistatud seda, et neid ei lükataks kogudusest välja.
43. Sest nad armastasid austust inimeselt rohkem kui austust Jumalalt.
44. Aga Jeesus hüüdis ning ütles: „Kes Minusse usub, see ei usu Minusse, vaid Sellesse, Kes Mind on läkitanud!
45. Ja kes näeb Mind, see näeb Seda, Kes Mind on läkitanud.
46. Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub Minusse, ei jääks pimedusse.
47. Ja kui keegi kuuleb Minu sõnu ega pea neid, selle üle ei mõista Mina kohut; sest Mina ei ole tulnud kohut mõistma maailma üle, vaid maailma õndsaks tegema.