22. Filippus tuleb ja ütleb seda Andreasele, ja Andreas ja Filippus tulevad ning ütlevad seda Jeesusele.
23. Aga Jeesus vastab neile ning ütleb: „Tund on tulnud, et Inimese Poega austataks!
24. Tõesti, tõesti Ma ütlen teile: Kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!
25. Kes oma elu armastab, see kaotab selle, ja kes oma elu vihkab siin maailmas, see hoiab selle igaveseks eluks.
26. Kui keegi Mind teenib, see järgigu Mind, ja kus Mina olen, seal peab olema ka Minu teenija; ja kes Mind teenib, seda tahab Isa austada. Ja mis
28. Isa, austa Oma nime!” Siis tuli hääl taevast: „Mina olen juba austanud ja austan veel!”
29. Siis rahvahulk, kes seal seisis ja seda kuulis, ütles pikse olevat müristanud. Aga teised ütlesid: „Ingel rääkis Temaga!”
30. Jeesus kostis ning ütles: „See hääl ei sündinud Minu pärast, vaid teie pärast.
31. Nüüd käib kohus üle selle maailma; nüüd tõugatakse välja selle maailma vürst.
32. Ja Mina tahan, kui Mind maast üles tõstetakse, kõik tõmmata Enese juure!”
33. Aga seda Ta ütles tähendades, mis surma Ta pidi surema.