9. Jeesus kostis: „Eks kaksteistkümmend tundi ole päevas? Kui keegi kõnnib päeval, siis ta ei komista, sest ta näeb selle maailma valgust.
10. Aga kui keegi kõnnib öösel siis ta komistab, sest temas ei ole valjust!”
13. Aga Jeesus rääkis ta surmast; nemad aga mõtlesid, et Ta räägib une magamisest.
14. Siis Jeesus ütles neile lausa: „Laatsarus on surnud,
15. ja Ma olen rõõmus teie pärast, et Ma ei olnud seal, et te usuksite. Aga läki tema juure!”
16. Siis ütles Toomas, keda hüütakse Kaksikuks, kaasjüngritele: „Lähme ka meie, et ühes Temaga surra!”
17. Kui nüüd Jeesus tuli, leidis Ta, et Laatsarus oli juba neli päeva hauas olnud.
18. Aga Betaania oli Jeruusalema lähedal, umbes viisteistkümmend vagu maad sellest.
19. Ja palju juute oli tulnud Marta ja Maarja juure neid trööstima nende venna pärast.
20. Kui nüüd Marta kuulis, et Jeesus on tulemas, läks ta Temale vastu; aga Maarja jäi koju.
21. Siis Marta ütles Jeesusele: „Issand, kui Sa oleksid siin olnud, mu vend ei oleks surnud!
22. Aga nüüdki ma tean, et Jumal Sulle annab, mis Sa iganes Jumalalt palud!”
23. Jeesus ütles talle: „Sinu vend tõuseb üles!”
24. Marta ütles Talle: „Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises viimsel päeval!”
25. Jeesus ütles temale: „Mina olen ülestõusmine ja elu; kes Minusse usub, see elab, ehk ta küll sureb!
26. Ja igaüks, kes elab ja Minusse usub, see ei sure igavesti. Kas sa usud seda?”
27. Ta ütleb Temale: „Jah, Issand, mul on see usk, et Sina oled Kristus Jumala Poeg, Kes maailma on tulemas!”
28. Ja kui ta seda oli ütelnud, läks ta ja kutsus oma õe Maarja salaja ning ütles: „Õpetaja on siin ja kutsub sind!”
29. Kui õde seda kuulis, tõusis ta sedamaid ja läks Tema juure.
30. Sest Jeesus ei olnud veel jõudnud alevisse, vaid oli veel seal paigas, kus Marta Teda oli kohanud.