32. Kui siis Maarja jõudis sinna, kus Jeesus oli, ja Teda nägi, heitis ta maha Tema jalgade ette ning ütles Talle: „Issand, oleksid Sa siin olnud, mu vend ei oleks surnud!”
33. Kui nüüd Jeesus nägi teda nutvat ja juute, kes temaga olid tulnud, ka nutvat, ärritus Ta vaimus ja võpatas.
34. Ja Ta ütles: „Kuhu te olete ta pannud?” Nad ütlesid Temale: „Issand, tule ja vaata!”
35. Jeesus nuttis.
36. Siis ütlesid Juudid: „Vaata, kuidas Ta teda armastas!”
37. Aga mõned nende seast ütlesid: „Kas Tema, kes avas pimeda silmad, ei võinud teha, et ka see ei oleks surnud?”
38. Siis Jeesus ärritus taas Iseeneses ning tuli haua juure. See oli koobas ja selle avausel lasus kivi.
39. Jeesus ütleb: „Tõstke kivi ära!” Siis ütleb surnu õde Marta Temale: „Issand, ta lehkab juba, sest on juba neljas päev!”
40. Jeesus ütleb temale: „Eks Ma ütelnud sulle: kui sa usuksid, siis sa näha Jumala au?”
41. Siis nad tõstsid kivi ära. Aga Jeesus tõstis Oma silmad ütles: „Ma tänan Sind, Isa, et sa oled kuulnud!
42. Mina ju teadsin, et Sa Mind ikka kuuled; kuid rahva pärast, kes siin ümber seisab, Ma räägin, et nad usuksid, et Sina Mind oled läkitanud!”