14. Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema au kui Isast Ainusündinud Poja au, täis armu ja tõde.
15. Johannes annab tunnistust Temast, ja ta hüüdis nõnda: „Tema oli See, Kellest ma ütlesin: Kes tuleb pärast mind, See on olnud enne mind, sest Ta oli enne kui mina!”
16. Sest Tema täiusest me kõik oleme saanud, ja armu armu peale.
17. Sest käsuõpetus on antud Moosese kaudu, arm ja tõde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu.
18. Ūkski ei ole Jumalat iialgi näinud; ainusündinud Poeg, kes on Isa süles, on Temast kõnelnud.
19. Ja see on Johannese tunnistus, kui juudid läkitasid Jeruusalemast preestreid ja leviite temalt küsima: „Kes sa oled?”
20. Tema tunnistas ega salanud mitte, vaid tunnistas: „Mina ei ole Kristus!”
21. Ja nad küsisid temale: „Kes siis? Oled sa Eelija?” Tema ütles: „Ei ole!” - „Oled sina see prohvet?” Tema vastas: „Ei!”
22. Siis nad ütlesid talle: „Kes sa oled? Et annaksime vastuse neile, kes meid läkitasid. Mis sa ütled enesest?”
23. Tema ütles: „Mina olen hüüdja hääl kõrves: Tehke tasaseks Issanda tee, nõnda nagu prohvet Jesaja on ütelnud!”
24. Ja need, kes olid läkitatud, olid variseride seast.
25. Ja nad küsisid temalt ja ütlesid talle: „Miks sa siis ristid, kui sa pole Kristus ega Eelija ega see prohvet?”
26. Johannes vastas neile ning ütles: „Mina ristin veega; aga teie keskel seisab See, Keda te ei tunne,
27. Kes tuleb pärast mind, Kelle jalatsi paela lahti päästma mina ei ole vääriline!”
28. See sündis Betaanias, sealpool Jordanit, kus Johannes ristis.