7. Sest kõikide, niihästi metselajate kui lindude, niihästi roomajate kui mereelajate loomu võib inimese loomujõud talitseda ja on talitsenud,
8. kuid keelt ei suuda ükski inimene talitseda, seda rahutut pahategijat, täis surmavat mürki.
9. Sellega me täname Issandat ja Isa, ja sellega me sajatame inimesi, kes on loodud Jumala sarnaseiks.
10. Samast suust lähtuvad tänu ja sajatus! Nii ei tohi olla, mu vennad!
11. Kas allikas samast soonest keedab välja magusat ja mõru vett?
12. Ega viigipuu, mu vennad, või kanda õlimarju või viinapuu viigimarju? Ei soolaallikas või anda magusat vett!
13. Kes teie seas on tark ja arusaaja? Näidaku see oma hea eluviisiga oma tegusid targas tasaduses.
14. Kui teil aga on südames kibedat kadedust ja riiakat meelt, siis ärge kiidelge ja ärge valetage tõe vastu.
15. See ei ole see tarkus, mis tuleb ülalt, vaid muldne, maine, kurjast vaimust pärit.
16. Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on korratust ja igat halba asja.
17. Ent tarkus, mis on ülalt on küll kõigepealt puhas, siis rahulik, leplik, sõnakuulelik, täis halastust ja head vilja, kahtluseta, teeskluseta.
18. Õiguse vilja aga külvatakse rahus nende heaks, kes peavad rahu!