15. See ei ole see tarkus, mis tuleb ülalt, vaid muldne, maine, kurjast vaimust pärit.
16. Sest kus on kadedust ja riiakust, seal on korratust ja igat halba asja.
17. Ent tarkus, mis on ülalt on küll kõigepealt puhas, siis rahulik, leplik, sõnakuulelik, täis halastust ja head vilja, kahtluseta, teeskluseta.
18. Õiguse vilja aga külvatakse rahus nende heaks, kes peavad rahu!