4. kas te siis ei ole valesti otsustanud ja saanud halbade juhtmõtetega kohtumõistjaiks?
5. Kuulge, mu armsad vennad, kas ei ole Jumal valinud selle maailma vaesed saama rikkaiks usus ja Kuningriigi pärijaiks, mille Ta on tõotanud neile, kes Teda armastavad?
6. Teie aga olete vaest halvaks pannud. Eks tarvita just rikkad vägivalda teie vastu ja vea teid kohtukodadesse?
7. Eks nemad pilka seda kallist nime, mis on nimetatud teie üle?
8. Kui te tõesti täidate kuninglikku käsku Kirja sõna järgi: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!”, siis te teete hästi;
9. aga kui te peate ühest rohkem lugu kui teisest, siis te teete pattu ja käsk tunnistab teid üleastujaiks.
10. Sest kes kogu käsuõpetust peab ja eksib ühe vastu, on saanud süüdlaseks kõigi vastu.
11. Sest See, Kes on öelnud: „Sa ei tohi abielu rikkuda!”, on ka öelnud: „Sa ei tohi tappa!” Kui sa nüüd ei riku abielu, aga tapad, siis oled saanud käsust üleastujaks.
12. Nõnda rääkige ja nõnda toimige kui need, kellele tuleb kohut mõista vabaduse käsu järgi.
13. Sest kohus on halastuseta sellele, kes ei ole osutanud halastust; kuid halastus võib võidurõõmutseda kohtu üle!
14. Mis kasu on sellest, mu vennad, kui keegi ütleb enesel usku olevat, aga tegusid temal ei ole? Ega usk või teda õndsaks teha?
15. Kui vend või õde on alasti ja neil puudub igapäevane toidus,
16. ja keegi teie seast ütleb neile: „Minge rahuga, soojendage endid ja sööge kõhud täis!”, aga te ei anna neile ihu tarbeid, mis on sellest kasu?
17. Nõnda ka usk, kui tal ei ole tegusid, on iseenesest surnud.
18. Aga mõni ehk ütleb: „Sinul on usk ja minul on teod!” Näita mulle oma usku lahus tegudest, küll mina näitan sulle usku oma tegudega!
19. Sina usud, et Jumal on ainus. Sa teed hästi! Ka kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad.