18. Aga kus need on andeks antud, seal ei ole enam tarvis ohvrit nende eest.
19. Nii on meil siis, vennad, Jeesuse Veres julgus sissepääsuks pühasse paika;
20. ja selle on Ta meile avanud uueks ja elavaks teeks eesriide, see on Oma liha kaudu;
21. ja meil on suur Preester Jumala koja üle.
22. Astugem siis ligi tõelise südamega, täielikus usus, südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest,
23. ja ihu poolest pestud puhta veega, pidagem kõikumata kinni lootuse tunnistusest. Sest ustav on See, Kes seda on tõotanud.
24. Ja pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele.
25. Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat.
26. Sest kui me meelega pattu teeme, pärast seda kui oleme saanud tõe tunnetuse, siis ei jää enam mingit ohvrit üle pattude eest;
27. vaid mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis tahab ära süüa vastupanijad.
28. Kui keegi rikub Moosese käsku, siis peab ta ilma armuta surema kahe või kolme tunnistaja sõna peale,
29. kui palju hirmsama nuhtluse te arvate siis ära teeninud olevat selle, kes Jumala Poega jalgadega tallab ega pea pühaks lepingu Verd, millega ta on pühitsetud, ja teotab armu Vaimu?
30. Me tunneme ju Seda, Kes ütleb: „Minu käes on kättemaks, Mina tasun kätte!” ja taas: „Issand mõistab kohut Oma rahvale!”
31. Hirmus on elava Jumala kätte langeda!