16. „Niisugune on leping, mille Ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: Ma panen neile südamesse Oma käsud ja kirjutan need neile meelde
17. ega mäleta enam nende patte ja ülekohtutegusid!”
18. Aga kus need on andeks antud, seal ei ole enam tarvis ohvrit nende eest.
19. Nii on meil siis, vennad, Jeesuse Veres julgus sissepääsuks pühasse paika;
20. ja selle on Ta meile avanud uueks ja elavaks teeks eesriide, see on Oma liha kaudu;
21. ja meil on suur Preester Jumala koja üle.
22. Astugem siis ligi tõelise südamega, täielikus usus, südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest,
23. ja ihu poolest pestud puhta veega, pidagem kõikumata kinni lootuse tunnistusest. Sest ustav on See, Kes seda on tõotanud.
24. Ja pidagem üksteist silmas õhutamiseks armastusele ja headele tegudele.
25. Ning ärgem jätkem maha oma koguduse kooskäimisi, nõnda nagu mõnel on kombeks, vaid manitsegem üksteist, ja seda enam, et näete selle päeva lähenevat.
26. Sest kui me meelega pattu teeme, pärast seda kui oleme saanud tõe tunnetuse, siis ei jää enam mingit ohvrit üle pattude eest;
27. vaid mingi hirmus kohtu ootamine ja äge tuli, mis tahab ära süüa vastupanijad.