11. Ja iga preester seisab päevast päeva oma ametis ja ohverdab sageli samu ohvreid, mis iialgi ei või patte ära võtta;
12. aga Tema, kui Ta üheainsa ohvri oli viinud pattude eest, on istunud jäädavalt Jumala paremale käele
13. ja ootab nüüd ainult, kuni Ta vaenlased pannakse Tema jalgealuseks järiks.
14. Sest ühe ohvriga on Ta jäädavalt teinud täiuslikeks need, keda pühitsetakse.
15. Seda tunnistab meile ju ka Püha Vaim; sest kui Ta oli öelnud:
16. „Niisugune on leping, mille Ma teen nendega pärast neid päevi, ütleb Issand: Ma panen neile südamesse Oma käsud ja kirjutan need neile meelde
17. ega mäleta enam nende patte ja ülekohtutegusid!”
18. Aga kus need on andeks antud, seal ei ole enam tarvis ohvrit nende eest.
19. Nii on meil siis, vennad, Jeesuse Veres julgus sissepääsuks pühasse paika;
20. ja selle on Ta meile avanud uueks ja elavaks teeks eesriide, see on Oma liha kaudu;
21. ja meil on suur Preester Jumala koja üle.
22. Astugem siis ligi tõelise südamega, täielikus usus, südame poolest piserdamisega puhastatud kurjast südametunnistusest,
23. ja ihu poolest pestud puhta veega, pidagem kõikumata kinni lootuse tunnistusest. Sest ustav on See, Kes seda on tõotanud.