11. Et nüüd käsu kaudu ükski ei saa õigeks Jumala ees, on ilmne, sest õige peab usust elama.
12. Käsk aga ei ole usust, vaid „kes teeb nende järgi, see elab nende varal!”
13. Kristus on meid lahti ostnud käsu needusest, kui ta sai needuseks meie eest — sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub” —
14. et Aabrahami õnnistus saaks paganaile osaks Jeesuses Kristuses ja me usu kaudu saaksime Vaimu tõotuse.
15. Vennad, mina räägin inimese viisil! Inimesegi viimset tahet, kui see on nimetatud, ei tee ükski tühjaks ega lisa sellele midagi juurde.
16. Aga nüüd on tõotused antud Aabrahamile ja tema soole. Ei ole mitte öeldud: „Ja sinu sugudele”, otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta: „Ja sinu soole,” kes on Kristus.
17. Aga ma ütlen seda: lepingut, mille Jumal on enne kinnitanud, ei tee nelisada kolmkümmend aastat hiljemini tekkinud käsk mitte tühjaks, nii et see hävitaks tõotuse.
18. Sest kui pärand tuleks käsust, ei oleks see enam tõotusest. Ent Jumal on selle kinkinud Aabrahamile tõotuse kaudu.
19. Milleks on siis käsk? See on üleastumiste pärast juurde lisatud seniks, kui tuleb sugu, kellele oli antud tõotus; ja käsk seati inglite kaudu vahemehe käe läbi.
20. Kuid vahemeest ei vajata ühe jaoks; ent Jumal on üks.