8. Viimaks, vennad, kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!
9. Mis te ka olete õppinud ja saanud ja kuulnud ja näinud minult, seda tehke; ja rahu Jumal on siis teiega.
10. Väga suureks rõõmuks Issandas aga oli mulle see, et te juba uuesti virgusite mõtlema minule: sellele te mõtlesite ennegi, aga teil ei olnud juhust selleks.
11. Ma ei ütle seda puuduse pärast; sest ma olen õppinud olema rahul sellega, mis mul on.
12. Oskan elada vähesega ja oskan elada külluses, olen kõigega ja kõigi oludega harjunud: nii olema söönud kui ka nägema nälga, elama nii külluses kui ka puuduses.
13. Ma suudan kõik Temas, Kes mind teeb vägevaks.
14. Siiski te tegite hästi, et mind toetasite minu viletsuses.
15. Ent teiegi, filiplased, teate, et armuõpetuse algusaegadest, kui ma läksin teele Makedooniast, ükski Kogudus ei olnud osaduses minuga andmise ja võtmise arvepidamises kui ainult teie,
16. sest Tessaloonikassegi te saatsite minu tarviduseks ühe ja teise korra.