13. Ma oleksin tahtnud teda pidada enese juures, et ta sinu asemel oleks abiks mulle, kes olen ahelais evangeeliumi pärast.
14. Kuid ilma sinu nõustuseta ma ei tahtnud midagi teha, et sinu heategu ei näiks olevat sunnitud, vaid on vabatahtlik.
15. Sest ta oligi vist sellepärast mõneks ajaks eraldatud sinust, et sa teda saaksid pidada igavesti,
16. mitte kui orja, vaid rohkem kui orja, kui armast venda, iseäranis minule armast, kui palju enam sinule niihästi liha poolest kui Issandas.
17. Kui sa nüüd mind pead oma kaaslaseks, siis võta ta vastu kui mind ennast.
18. Aga kui ta sulle on teinud mingit ülekohut või kui tal on võlgu sinuga, siis pane see minu arvele.
19. Mina, Paulus, olen seda kirjutanud ise oma käega: „Mina maksan!” Ma seda ei ütlegi, et sa iseenesegi oled mulle võlgu.
20. Jah, vend, mina tahaksin, et mul sinust oleks kasu Issandas! Kosuta mu südant Kristuses!
21. Veendunud olles sinu sõnakuulmises, kirjutan sulle. Ma tean, et sa teed veel enamgi kui ma ütlen.