2. kui nad vaatavad, kuidas te elate jumalakartuses puhast elu.
3. Teie ehteks ärgu olgu välispidine juuste palmitsemine, kulla ümberriputamine ega toredate riietega riietumine,
4. vaid varjul olev südame inimene, tasase ja vaikse vaimu kadumatuses, mis on kallis Jumala ees.
5. Sest nõnda on ka ennevanasti pühad naised, kes lootsid Jumala peale, endid ehtinud ja olnud allaheitlikud oma meestele,
6. nõnda nagu Saara oli sõnakuulelik Aabrahamile ja „hüüdis teda isandaks”, ja tema lasteks te olete saanud, kui te teete head ega karda ühtki hirmutust.
7. Samuti teie, mehed, elage naisega targasti kui nõrgema astjaga ja osutage neile austust, sest nad on elu armuanni kaaspärijad nagu teiegi, et teie palved poleks tagajärjeta.
8. Aga viimaks, olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad, alandlikud!
9. Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid vastupidi, õnnistage, sest te teate, et olete kutsutud pärima õnnistust!
10. Sest „kes armastab elu ja näha häid päevi, see hoidku oma keelt kurja eest ja oma huuli pettust rääkimast;
11. ta pöördugu ära kurjast ning tehku head; ta otsigu rahu ja nõudku seda taga.
12. Sest Issanda silmad on õigete poole ja tema kõrvad nende palvetamise poole; aga Issanda pale on pahategijate vastu!”
13. Ja kes peaks teile kurja tegema, kui te heategemises olete agarad?
14. Aga kuigi te kannataksite õiguse pärast, siis olete ometi õndsad. „Ärge kartke nende hirmutamist ja ärge kohkuge”,