14. Kui sõnakuulelikkuse lapsed ärge anduge endistele himudele, nagu siis kui teil puudus õige teadmine;
15. vaid nõnda nagu See, Kes teid on kutsunud, on püha, saage ka ise pühaks kõigis eluviisides;
16. sest on kirjutatud: „Olge pühad, sest Mina olen püha!”
17. Ja et te appi hüüate teda kui Isa, Kes isikule vaatamata mõistab kohut igaühe tegu mööda, siis veetke kartuses oma majaliseks olemise aeg,
18. teades, et teid ei ole kaduvaga, hõbeda või kullaga lunastatud teie tühiseist esivanemailt päritud eluviisidest,
19. vaid Kristuse kui veatu ja laitmatu talle kalli Verega,
20. Kes küll oli ette määratud enne maailma rajamist, aga aegade lõpul on saanud ilmsiks teie pärast,
21. kes Tema kaudu olete usklikud Jumalasse, kes Tema surnuist üles äratas ja Temale andis au, nii et teie usk on ka lootus Jumala peale.
22. Et te olete oma hinged puhastanud tõe sõnakuulmises teesklematuks vennalikuks armastuseks, siis armastage üksteist innukalt ja südamest,
23. sest et olete uuesti sünnitatud mitte kaduvast, vaid kadumatust seemnest, Jumala elava ning püsiva sõna läbi.
24. Sest „kõik liha on nagu rohi ja kõik tema hiilgus nagu rohu õieke; rohi kuivab ära ja õieke variseb maha,
25. aga Issanda sõna püsib igavesti!” Ja see on see sõna, mis teile rõõmusõnumina on kuulutatud.