1. Ka mina, kui ma tulin teie juurde, vennad, ei tulnud mitte k
2. Sest ma ei arvanud teie seas mitte midagi muud teadvat kui vaid Jeesust Kristust, ja teda kui ristilöödut.
3. Ja mina olin teie juures n
4. Ja minu k
5. et teie usk ei oleks inimeste tarkuses, vaid Jumala väes.
6. Ent me kuulutame tarkust täiuslike seas, aga mitte selle maailma ega selle ajastu ülemate tarkust, kes hävivad,
7. vaid me kuulutame Jumala salajas olevat ja varjatud tarkust, mis Jumal on ette määranud enne maailma-ajastute algust meie auks,