1. Ja kui inimesi hakkas maa peal palju saama ja neile sündis tütreid,
4. Sel ajal, ja veel pärastpoolegi, kui Jumala pojad heitsid inimeste tütarde juurde ja need neile lapsi ilmale tõid, olid hiiglased maa peal: needsamad vägimehed, kes muistsest ajast on kuulsad mehed.
6. siis Issand kahetses, et ta inimese oli teinud maa peale, ja Ta süda valutas.
7. Ja Issand ütles: „Ma tahan inimese, kelle Ma olen loonud, maa pealt kaotada, niihästi inimesed kui loomad ja roomajad ja taeva linnud, sest Ma kahetsen, et Ma nad olen teinud!”
8. Aga Noa leidis armu Issanda silmis.
9. See on jutustus Noa soost: Noa oli üks õige mees, täiesti vaga oma rahvapõlve seas; Noa kõndis ühes Jumalaga.
10. Ja Noale sündis kolm poega — Seem, Haam ja Jaafet.
11. Aga maa oli Jumala palge ees raisku läinud ja vägivald täitis maad.
12. Ja Jumal vaatas maad, ja näe, see oli raisku läinud, sest kõik liha maa peal oli oma eluviisides raiskunud!