13. Ja kui Laaban kuulis sõnumit oma õepojast Jaakobist, siis ta jooksis temale vastu, kaelustas ja suudles teda ning viis ta oma kotta; ja ta jutustas Laabanile kõik, mis oli sündinud.
14. Siis ütles Laaban temale: „Sa oled tõesti minu luu ja liha!” Ja ta jäi tema juurde kuuks ajaks.
15. Ja Laaban ütles Jaakobile: „Kas sa sellepärast, et oled mu sugulane, peaksid mind teenima ilma palgata? Nimeta mulle oma palk!”
16. Laabanil aga oli kaks tütart; vanema nimi oli Lea ja noorema nimi oli Raahel.
17. Leal olid läiketa silmad, aga Raahel oli jumekas ja ilusa välimusega.
18. Jaakob armastas Raahelit, seepärast ta ütles: „Ma teenin sind seitse aastat su noorema tütre Raaheli pärast!”
19. Laaban vastas: „Ma annan ta parem sinule kui mõnele teisele mehele. Jää minu juurde.”
20. Ja Jaakob teenis Raaheli pärast seitse aastat, ja need olid tema silmis nagu üksikud päevad, sellepärast et ta teda armastas.
21. Siis Jaakob ütles Laabanile: „Anna mu naine mulle kätte, sest aeg on täis, et ma võin minna tema juurde!”
22. Laaban koguski kokku kõik selle paiga mehed ja tegi peo.
23. Aga õhtul ta võttis oma tütre Lea ja viis selle tema juurde; ja Jaakob heitis ta juurde.
24. Ja Laaban andis oma ümmardaja Silpa oma tütrele Leale ümmardajaks.