1. Ja Saara elas sada kakskümmend seitse aastat; nii palju oli Saaral eluaastaid.
2. Saara suri Kirjat-Arbas, see on Hebronis, Kaananimaal; ja Aabraham tuli Saarat leinama ja taga nutma.
3. Siis Aabraham tõusis üles oma surnu juurest ja rääkis hetiitidega, öeldes:
4. „Mina olen teie juures võõras ja majaline. Andke mulle eneste juurde pärandhaud, et saaksin matta surnu oma silma eest.”
5. Ja hetiidid vastasid Aabrahamile, öeldes temale:
6. „Kuule meid, isand! Sina oled Jumala vürst meie keskel! Mata oma surnu meie kõige paremasse hauda. Ükski meist ei keela sulle oma hauda su surnu matmiseks.”
7. Aga Aabraham tõusis ning kummardas maa rahva, hetiitide ees
8. ja rääkis nendega, öeldes: „Kui see on teile meeltmööda, et ma oma surnu oma silma eest ära matan, siis kuulge mind ja mõjustage minu kasuks Efronit, Sohari poega,
9. et ta mulle annaks temale kuuluva Makpela koopa, mis on ta välja servas. Ta andku see mulle täie hinna eest pärandhauaks teie keskel.”